Ajalootund + kehaline kasvatus

Miljoneid aastaid tagasi, kui maakera telg ei paiknenud selliselt nagu praegu, laiusid praeguse Eesti aladel ulatuslikud savannid. Minu geneetiline mälu mäletab, et toonane gnuude asurkond toitus, mäletses, sigis ja galopeeris praeguse Õismäe linnaosa aladel. Ilmselt seetõttu meeldib ka minule just alateadlikult tihtipeale Õismäel viibida. Eriti südamelähedaseks on saanud Järveotsa Gümnaasium, mille vapiloomaks on samuti gnuu.

Järveotsa Gümnaasiumi alla on muuseas maetud ligikaudu 800 000 kangelasgnuud, kes langesid krokodillide halastamatu ründe ohvriks oma iga-aastasel Harku järve ületamisel umbes kolm miljonit aastat tagasi.

Püüan vähemalt kord nädalas jõuda Järveotsale, et oma esivanemaid meenutada, et oma esi- ja tagajäsemetele spordisaalis galopeerides koormust anda ning neid siis hiljem ujulas lõõgastada.

Juuresolevalt pildilt on näha, et kooli võimla on tihtipeale üpris tolmune. See on kooli juhtkonnapoolne vastutulek minule kui kooli vapiloomale, kuna saan tõelise naudingu just tolmustes tingimustes. See ei ole küll taoline tolm nagu savannis, kuid raskel ajal on ka perse laululind. Ja siit ka minu palve - palun ärge kasutage põranda puhastamiseks niiskeid tolmulappe, ei ole see põrand nii libe midagi!

Pärast galopeerimist on ujulas erakordselt mõnus end ujutada (vt.fotot). Seda eriti seetõttu, et praktiliselt alati on selleks ajaks krokodillid turvamehe tuppa hoiule viidud. Lemmikujumisstiiliks on mul viimasel ajal kujunenud gnuu.

Tänan siinkohal kõiki inimesi, kes minuga koos spordivad ja eriti just neid väheseid, kes seejuures ei nõua minult loomaarsti tõendi esitamist. Saage ometi aru - olen täielikult integreerunud gnuu!